Kas välismaalane saab Eestis ettevõtte asutada?

Jah, välismaalane saab Eestis ettevõtte asutada täiesti legaalselt ja ilma kohaliku partnerita. Eesti seadused kohtlevad välisriigi kodanikke ja kohalikke ettevõtjaid võrdselt ning ei sea välisomanikele erilisi piiranguid. Allpool selgitame, millised nõuded kehtivad, kuidas registreerimine käib ja mida peab välisomanik maksude ning raamatupidamise osas teadma.

Milliseid õiguslikke nõudeid peab välismaalane Eestis ettevõtte asutamisel täitma?

Välismaalane peab Eestis ettevõtte asutamisel täitma samu põhinõudeid kui Eesti kodanik: valima sobiva ettevõtlusvormi, esitama registreerimistaotluse koos vajalike dokumentidega ning tagama ettevõttele Eestis registreeritud aadressi. Kodakondsus ega elukoht ei ole takistuseks ja välisriigi kodanik võib olla nii ainus asutaja kui ka ainus juhatuse liige.

Üks oluline nõue puudutab kohalikku kontaktisikut. Kui ükski juhatuse liige ei ela Euroopa Majanduspiirkonnas ega Šveitsis, peab ettevõte määrama litsentseeritud kontaktisiku, kes võtab ametiasutuste kirjavahetuse vastu. See ei tähenda, et juhtimine peaks toimuma Eestist, kuid ametlik side kohalike asutustega peab olema tagatud.

Kõik ettevõttega seotud dokumendid peavad olema eesti keeles. Teises keeles koostatud dokumendid tuleb tõlkida vandetõlgi vahendusel. Kui registreerimine toimub notari kaudu ilma e-residentsuseta, peavad volikirjad olema notariaalselt kinnitatud ja apostilliga varustatud.

Eesti rahapesu tõkestamise seadus kohustab kõiki ettevõtteid deklareerima tegelikud kasusaajad äriregistris. Isikud, kellele kuulub üle 25% osadest või hääleõigusest, tuleb avalikult registreerida. Finantsasutused kontrollivad tänapäeval üha põhjalikumalt ka vahendite päritolu, mistõttu tuleks pangakonto avamiseks varuda vastavad tõendid juba ette.

Mis vahe on e-residentsuse ja tavalise ettevõtte asutamise vahel?

E-residentsus on Eesti riigi väljastatud digitaalne identiteet, mis võimaldab välismaalasel asutada ja hallata Eesti ettevõtet täielikult veebis ilma Eestisse tulemata. Tavaline registreerimine ilma e-residentsuseta nõuab kas notari külastust Eestis või apostilliga kinnitatud volikirja kasutamist ning võtab kauem aega.

Praktiline erinevus on märkimisväärne. E-residentsuse kaardiga saab ettevõtte äriregistris registreerida ühe kuni kahe tööpäevaga ja allkirjastada kõik dokumendid digitaalselt täieliku EL-i õigusjõuga. Notari kaudu registreerimine võib võtta kuni kaks nädalat. E-residentsuse riigilõiv on 150 eurot ning ettevõtte registreerimise riigilõiv 265 eurot.

Oluline on mõista, mida e-residentsus ei ole. See ei ole viisa, ei anna Eesti kodakondsust ega muuda isiku maksuresidentsust. E-resident maksab isiklikku tulumaksu oma elukohamaa seaduste järgi, mitte Eestis. Eesti ettevõte on küll Eesti maksuresident, kuid kui tegevus toimub mujal, võib tekkida maksukohustus ka seal.

Kui välismaalasel on juba mõne EL-i liikmesriigi digitaalne isikutunnistus, Smart-ID või Mobile-ID, saab ta ettevõtte registreerida veebis ka ilma e-residentsust taotlemata. E-residentsus on seega kõige mugavam lahendus eelkõige neile, kellel puudub muul viisil juurdepääs Eesti digitaalsele ökosüsteemile.

Milliseid ettevõtlusvorme saab Eestis asutada?

Eesti äriseadustiku järgi saab asutada viis peamist ettevõtlusvormi: osaühing (OÜ), aktsiaselts (AS), täisühing (TÜ), usaldusühing (UÜ) ja ühistu. Lisaks saab välisettevõte avada Eestis filiaali. Välisriigi kodanikule on ülekaalukalt sobivam valik osaühing, mis moodustab enam kui kolm neljandikku kõigist Eestis registreeritud äriühingutest.

Osaühing (OÜ) välisasutajale

OÜ on paindlik, piiratud vastutusega ärivorm, mida saab asutada ühe inimesega ja mille minimaalne osakapital on alates 2023. aasta veebruarist vaid 0,01 eurot osaniku kohta. Juhatuse liikmel ei pea olema Eesti elukoht, ettevõtet saab hallata täielikult veebis ning 98% Eesti ettevõtetest registreeritakse digitaalselt. Osanike isiklik vara on ettevõtte kohustuste eest kaitstud.

Filiaal ja aktsiaselts

Välisettevõte, kes soovib Eestis tegutseda oma kaubamärgi all ilma eraldi juriidilist isikut loomata, saab avada filiaali. Filiaal ei ole iseseisev juriidiline isik ja emaettevõte vastutab kõigi selle kohustuste eest. Aktsiaselts sobib suurtele ettevõtetele, kes vajavad investoriturgu, kuid nõuab vähemalt 25 000 euro suurust osakapitali ja rangemaid juhtimisstruktuure. Enamiku välisasutajate jaoks on OÜ selgelt otstarbekam valik.

Kuidas käib ettevõtte registreerimine Eestis samm-sammult?

Eestis ettevõtte registreerimine koosneb mõnest selgest sammust: digitaalse identiteedi hankimine, ettevõtte nime ja tegevusala valimine, Eesti aadressi ja kontaktisiku korraldamine ning taotluse esitamine äriregistrile. E-residentsuse kaardiga saab kogu protsessi läbida veebis mõne tunni jooksul.

1. Taotle e-residentsust aadressil apply.gov.ee, lisades passi koopia, passifoto ja motivatsioonikirja. Menetlusaeg on tavaliselt neli kuni kaheksa nädalat.
2. Vali ettevõtte nimi ja kontrolli selle unikaalsust äriregistris. Nimi peab olema teistest erinev ega tohi olla eksitav.
3. Vali EMTAK tegevusalakood, mis kirjeldab ettevõtte põhitegevust.
4. Korralda Eesti registreeritud aadress ja kontaktisik. Seda teenust pakuvad mitmed spetsialiseerunud teenusepakkujad.
5. Esita registreerimistaotlus ettevõtjaportaali kaudu, tasudes 265 euro suuruse riigilõivu. Registreerimine kinnitatakse tavaliselt ühe tööpäeva jooksul.

Pärast registreerimist tuleb avada ärikonto ning vajaduse korral registreeruda Maksu- ja Tolliametis (EMTA). Ärikonto avamine on sageli kõige aeganõudvam samm, sest Euroopa pangad on AML-nõuete tõttu muutunud rangemaks ja nõuavad tõendeid majandusliku sisu kohta. Enne panga poole pöördumist tasub koguda dokumendid, mis tõendavad ettevõtte tegelikku tegevust ja vahendite päritolu.

Millised on Eestis ettevõtte pidamise maksukohustused välisomanikule?

Eesti ettevõtte peamine maksueripära on see, et ettevõtte tulumaksu ei maksta teenitud kasumilt, vaid alles siis, kui kasumit jagatakse dividendidena. Reinvesteeritud kasum on maksuvaba. See muudab Eesti eriti atraktiivseks ettevõtjatele, kes soovivad kasumit ettevõttesse tagasi investeerida.

Dividendide jaotamisel rakendatakse tulumaksumäära 22% (arvestatuna netosummalt). Käibemaksumäär Eestis on alates 2025. aasta juulist 24% ja käibemaksukohustuslaseks registreerimise künnis on 40 000 eurot aastas. Välisriigi ettevõtted, kes teevad Eestis maksustatavaid tehinguid, peavad end käibemaksukohustuslasena registreerima kohe, sõltumata käibest.

Töötajate palkamisel lisanduvad tööandja sotsiaalmaks (33% brutopalgast) ja töötuskindlustusmaks. Juhatuse liikme tasud kuuluvad samuti tulumaksu ja sotsiaalmaksu alla, olenemata sellest, kus juhatuse liige elab.

Välisomanik peab arvestama ka oma elukohamaa maksunõuetega. Eesti ettevõte on Eesti maksuresident, kuid kui ettevõtte tegelik juhtimine toimub mujal, võib tekkida maksukohustus ka seal. Eestil on sõlmitud arvukalt topeltmaksustamise vältimise lepinguid, mis aitavad vältida sama tulu topeltmaksustamist. Konkreetse olukorra selgitamiseks tasub pöörduda nii Eesti kui ka oma koduriigi maksunõustaja poole.

Millal tasub välismaalasel kasutada kohalikku raamatupidamis- või nõustamisteenust?

Kohaliku raamatupidamis- või nõustamisteenuse kasutamine tasub ära peaaegu alati, kui ettevõtte omanik ei ela Eestis ega valda eesti keelt. Kõik ametlikud aruanded tuleb esitada eesti keeles, raamatupidamine peab vastama Eesti raamatupidamisstandarditele ja iga registreeritud ettevõte peab esitama majandusaasta aruande kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.

Kohustused on ranged ka väikeettevõtetele. Isegi nullkäibega ettevõte peab esitama majandusaasta aruande. Käibemaksukohustuslased peavad esitama kuuaruandeid ja palkade maksmisel tuleb igakuiselt deklareerida tööjõumaksud. Tähtaegade eiramine võib kaasa tuua trahve, KMK-registrist kustutamise või juhatuse liikme isikliku vastutuse.

Praktiline kasu on ka see, et kogenud kohalik nõustaja aitab navigeerida piiriüleste tehingute käibemaksu keerukuses, selgitada topeltmaksustamise lepingute mõju ja tagada, et ettevõtte struktuur vastab nii Eesti kui ka välisriigi nõuetele. Raamatupidamisteenus on täielikult kaugteenusena osutatav ja selleks ei pea Eestis kohapeal kedagi palkama.

Greenstep pakub välisettevõtjatele täisteenust alates ettevõtte registreerimisest kuni raamatupidamise, palgaarvestuse ja maksunõustamiseni, ühendades kohaliku Eesti turu tundmise rahvusvahelise kogemusega. See on eriti väärtuslik neile, kes sisenevad Balti turule esimest korda ja vajavad usaldusväärset partnerit, kes tunneb nii kohalikku ärikeskkonda kui ka rahvusvahelist regulatiivset maastikku.

See sisu on loodud tehisintellekti abiga ja võib sisaldada vigu.