Kas e-residentsus on vajalik Eestis ettevõtte asutamiseks?
Ei, e-residentsus ei ole Eestis ettevõtte asutamiseks kohustuslik. Välismaalane saab Eesti äriühingu registreerida ka ilma e-residendi kaardita, kasutades notari kaudu toimuvat protseduuri. E-residentsus muudab protsessi lihtsamaks ja odavamaks, kuid see on mugavusvahend, mitte eeltingimus. Allpool selgitame, mille jaoks e-residentsus tegelikult mõeldud on, kuidas kaks teed erinevad ning millal tasub e-residendi kaart siiski taotleda.
Kas välismaalane saab Eestis ettevõtte asutada ilma e-residentsuseta?
Jah, välismaalane saab Eestis ettevõtte asutada ilma e-residentsuseta. Eesti äriseadustik võimaldab äriühingu registreerida notari vahendusel, ilma et asutajal oleks e-residendi digitaalne isikutunnistus. Mitteresident saab seda teha kas Eestit isiklikult külastades või andes notariaalselt tõestatud volikirja kohalikule teenusepakkujale.
Levinuim ärivorm välismaalastele on osaühing (OÜ), mis pakub piiratud vastutust, paindlikku omandistruktuuri ja madalat osakapitali nõuet. Välismaalane võib omada 100% Eesti ettevõttest ning mitteresident võib olla ka juhatuse liige. Oluline on teada, et iga Eesti ettevõte peab omama registreeritud aadressi Eestis. Kui juhatuse liikmed ei ela Eestis, EMP-s ega Šveitsis, tuleb lisaks määrata kontaktisik, kes on litsentseeritud kohaliku esindajana.
Volikirja tee on täiesti seaduslik ja toimiv, kuid nõuab rohkem dokumentatsiooni ning on kallim. Notariaalselt tõestatud volikiri tuleb sageli varustada ka apostilliga, sõltuvalt asutaja elukohariigist ja kehtivatest kahepoolsetest lepingutest. Kogu protsess, arvestades dokumentide ettevalmistamist, võib võtta kuni kaks nädalat.
Milleks on e-residentsus siis tegelikult mõeldud?
E-residentsus on Eesti riigi väljastatud digitaalne identiteet, mis võimaldab välismaalastel kasutada Eesti e-teenuseid ja hallata ettevõtet täielikult veebis. See ei ole füüsiline elamisluba, viisa ega kodakondsus. Programm loodi eelkõige asukohasõltumatutele ettevõtjatele, kes soovivad tegutseda EL-i turul ilma Eestis füüsiliselt kohal viibimata.
E-residendi digitaalne isikutunnistus sobib kõige paremini IT-spetsialistidele, konsultantidele, freelancer’itele ja digitaalsetele nomaadidele, kes pakuvad kaugteenuseid rahvusvahelistele klientidele. Kaardiga saab allkirjastada dokumente digitaalselt kogu EL-is eIDAS-määruse alusel, esitada maksudeklaratsioone, teha muudatusi äriregistris ning kasutada Eesti e-teenuseid. Programm on leidnud kasutust ka teadlaste, endiste Eesti elanike ja Eesti ettevõtetega koostööd tegevate spetsialistide seas.
E-residentsuse populaarsus kasvab jõudsalt: 2025. aasta rekordtulemus näitas, et programmiga liitus üle 13 000 uue e-residendi ning e-residendid asutasid ligi 5 600 uut ettevõtet. See annab tunnistust, et programm vastab reaalsele vajadusele üleilmsete ettevõtjate seas, kes otsivad usaldusväärset EL-i ärikeskkonda.
Mis vahe on e-residentsusega ja ilma e-residentsuseta ettevõtte asutamisel?
Peamine erinevus seisneb kiiruses, kuludes ja edaspidise haldamise mugavuses. E-residentsusega saab ettevõtte registreerida täielikult veebis, tavaliselt ühe tööpäeva jooksul. Ilma e-residentsuseta toimuv notari- või volikirjaprotsess võtab kuni kaks nädalat ning maksab märkimisväärselt rohkem.
Kiirus ja protsess
E-residendi kaardiga toimub ettevõtte registreerimine e-äriregistris ning asutaja allkirjastab kõik dokumendid ise digitaalselt. Volikirja teel tegutseb kohalik esindaja asutaja nimel ning asutaja ise allkirjastab üksnes notariaalse volikirja oma elukohariigis. Mõlemal juhul on riiklik registreerimislõiv sama, kuid notari teel lisanduvad notaritasud.
Kulud ja edaspidine haldamine
Kulupoolelt on e-residentsuse tee soodsam: e-residendi kaardi riigilõiv on 150 eurot ning ettevõtte registreerimine maksab 265 eurot, millele lisanduvad kontaktisiku ja raamatupidamisteenuse kulud. Notari teel asutamine algab ligikaudu 1 000 eurost, arvestamata jooksvaid halduskulusid. Veelgi olulisem on pikaajaline erinevus: e-residentsusega saab kõiki edaspidiseid toiminguid, nagu aastaaruande esitamine, juhatuse muutused ja maksudeklaratsioonid, teha iseseisvalt veebis. Ilma e-residentsuseta nõuab iga ametlik allkirjastamine esindaja kaasamist, mis tähendab kõrgemaid kulusid ja aeglasemat tegutsemist.
Kas e-residentsus annab maksueeliseid või Eesti residentsuse?
E-residentsus ei anna maksuresidentsust ega Eesti füüsilist elamisluba. Seda kinnitab selgesõnaliselt Eesti Maksu- ja Tolliamet: e-residendi digitaalne isikutunnistus ei loo maksukohustust Eestis ega vabasta maksukohustusest elukohariigis. Isiklik maksuresidentsus jääb sinna, kus see oli enne e-residentsuse saamist.
Eesti ettevõttel on aga tõeline maksueripära, mis kehtib kõikidele äriühingutele sõltumata sellest, kas asutaja on e-resident või mitte. Jaotamata ja reinvesteeritud kasumilt ei maksta tulumaksu. Tulumaks rakendub alles kasumi jaotamisel, näiteks dividendide väljamaksmisel. Alates 2026. aastast on dividendide tulumaksumäär 24/76 ehk 24% brutosummast, mis on mõnevõrra kõrgem kui varasemad määrad.
Levinud eksiarvamus on, et e-residentsus võimaldab isikliku tulumaksu vältimist. See ei vasta tõele. E-residentsus ei mõjuta isiklikku tulumaksukohustust kuidagi. Samuti ei anna e-residentsus õigust Eestisse või EL-i siseneda, seal elada ega töötada ning see ei ole viisa ega selle asendus.
Millal tasub e-residentsust siiski taotleda?
E-residentsust tasub taotleda siis, kui kavatsete Eesti ettevõtet pikaajaliselt ja iseseisvalt hallata. See on eriti väärtuslik asukohasõltumatutele ettevõtjatele, kes pakuvad digitaalseid teenuseid rahvusvahelistele klientidele ning soovivad kõiki ettevõttega seotud toiminguid teha veebis ilma esindajat kaasamata.
E-residentsus sobib hästi järgmistele sihtgruppidele:
- Freelancer’id, konsultandid ja IT-spetsialistid, kes tegutsevad rahvusvahelisel turul
- Digitaalsed nomaadid, kes soovivad EL-is registreeritud ettevõtet ilma ühte riiki sidumata
- Mitme asutajaga ettevõtted, kus igal juhatuse liikmel on vaja iseseisvalt dokumente allkirjastada
- Ettevõtjad, kes hindavad EL-i usaldusväärsust lepingute sõlmimisel ja investorite silmis
Volikirja tee ilma e-residentsuseta sobib paremini, kui vajate ettevõtet kiiremini, kui e-residendi kaardi kättetoimetamine võimaldab, sest protsess võtab tavaliselt kolm kuni kaheksa nädalat. Samuti võib notari tee olla sobivam keerukate omandistruktuuride korral, kus osanikuks on juriidiline isik, mitte eraisik.
E-residentsuse taotlemine on suhteliselt lihtne: taotlus esitatakse veebis, tasutakse riigilõiv ning kaart saab kätte ühes enam kui 50 välisesindusest üle maailma, ilma et peaks Eestit külastama. Alates 2027. aastast on kavas võimaldada biomeetriliste andmete esitamine mobiilirakenduse kaudu, mis muudab protsessi veelgi kättesaadavamaks.
Kui soovite Eestis ettevõtte asutada, kuid pole kindel, milline tee teie olukorrale kõige paremini sobib, aitavad Greenstep’i spetsialistid hinnata teie vajadusi ja leida sobiva lahenduse, olgu selleks siis e-residentsusega või ilma ettevõtte registreerimine ning edaspidine raamatupidamine ja haldus.
See sisu on loodud tehisintellekti abiga ja võib sisaldada vigu.